Lill, mis kasvatakse konteinerites. Taime kõrgus 40-60 cm. Õitseb juunist septembrini. (1,0 g = 30-40 seemet).
Kui te ei taha moest maha jääda, soovitame teil kaunistada oma iluaeda, rõdukaste või aiavaase kääbuspäevalilledega. Nad rõõmustavad teid oma kiire kasvuga (kõigest 40 päeva õitsemiseni), kompaktse vormiga, arvukate, suurte (kuni 15 cm) kohevate õisikutega, lummates ohjeldamatu temperamentse õitsemisega. Nad on vastupidavad põuale, tuulele, vihmale, kaotamata õite dekoratiivsust. Hea lõikelill.
Külv: aprill, mai avamaale (kasvukohale) 1-2 seemet pessa. Külvi sügavus – 1 cm. Tõusmed ilmuvad 7-14 päeva pärast külvi. Külvi harvendada, jättes vahekauguseks 15-20 cm. Ümberistutamist taluvad halvasti.
Hooldus: Eelistab avatud, hästi päikeselist kasvukohta ja kohevat, vähehappelist mulda. Peale selle peab potis olevat päevalille regulaarselt väetama ja kastma.
Õitsemine: juunist külmadeni.
Soovitused kasvatamiseks: külvatakse kasvukohale hea drenaaþiga viljakasse mulda aprilli teisest dekaadist mai keskpaigani. Tõusmed ilmuvad 1-2 nädalaga. Tahab avatud kasvukohta, päikest. Hooldus seisneb mulla kobestamises, rohimises, harvendamises. Reageerib hästi kevadisele orgaanikaga või mineraalväetistega väetamisele. Kasvuajal väetatakse veel kaks korda. Päevalillel on kergelt torkiv vars ja lehed on tugevad nagu liivapaber. Ärge istutage teda põõsaste ja teiste kõrgete lillede vahele. Päevalill võib neid haavata. Nad on kenad lillepeenarde tagumises reas, madalad sordid esireas. Nad loovad kauni vaatepildi massiivina või elava hekina. Dekoratiivne päevalill on suurepärane lõikelill. Kasutage nende jaoks raskepõhjalist vaasi või asetage selle põhja natuke kruusa, et vaas ümber ei kukuks. Enne kui asetate lilli vaasi, muljuge või kuumutage varre otsi.
Eng.: Common Sunflower. Suom.: Auringonkukka. Sven.: Solros.
* Päevalill kuulub astrite perekonda, olles nende seas superstaariks.
Märganud päevalille õisiku liikumist koos päikesega, nimetasid indiaanlased teda maagiliste omadustega taimeks ja kasutasid religioossetel kombetalitlustel. Neile oli see taim toodud ligi kolm tuhat aastat tagasi. Indiaanlased kasutasid toiduks tooreid seemneid ja seemnejahust küpsetatud leiba. Euroopasse jõudis päevalill Mehhikost 16 saj. algul. Kaua kasvatati teda kui dekoratiivtaime ja palju aastaid hiljem avastati tema seemnete kasutamine toiduna. Saksamaal valmistati röstitud ja jahvatatud seemnetest kohvi surrogaati. Venemaale sattus päevalill 18 saj. 1829 aastal sai Sheremetjevi krahv D.S.Bokarev esimest korda päevalilleõli, mida kasutatakse margariini, laki, seebi, steariini, linoleumi ja vett mitteläbilaskvate kangaste valmistamisel. Õlikook, mis jääb järele õli pressimisest, on hea sööt loomadele. Peenestatud seemnetest tehakse halvaad.